in english
Eesti puutumatus looduses

Eesti puutumatu loodus oleks justkui „Sõrmuste Isandast“ võetud:
„Siin on puu, mille juures ma toon ohvrianni Thorile ja muistsetele Eesti jumalatele.“

Viruna Turismitalu omanik, Mart Vahtel, näitab suurt puutüve, mis on kaunistatud lugematute koduloomade pealuudega. Kohe puu kõrval on surnud hiireviu rippuva raami küljes – efektiivne kaitse välgu sisselöömise vastu, nagu mu võõrustaja seletab.

Tugev habe ja pikad juuksed teevad pea võimatuks arvata, kui vana mees olla võiks, tema vanus võib jääda kusagile 40 ja 70 vahele, aastatepikkune raske füüsiline töö keset tohutusuurt Nätsi-Võlla kaitseala on tervisele silmnähtavalt oma jälje jätnud.

Kui me hiljem murdunud puul tasakaalu hoides jõge püüame ületada, hüppab Mart väledalt puutüvel, samal ajal kui mina ja mu soomlastest saatjad närviliselt ja suurte raskustega kõiki nelja jäset kasutades üle takistuse ronime.

Gurmee toit kõnnumaal

Mart Vahtel on ümbruskonnas peaaegu legend, aga ka imetletud oma edukuse poolest. Üha suurem hulk eestlasi suurematest Eesti linnadest nagu Tallinn ja Tartu suhtuvad järjest suurema lugupidamisega võimalusse veeta täiesti teistsugune puhkus ühes looduskaunimas kohas Balti regioonis.

Sellest puutumatust loodusest karude ja huntide keskel lõikas Mart koos oma perega mitmeid aastaid tagasi välja tükikese loodust, selleks et viia täide unistus eksistentsist, milles nad oleksid muust maailmast võimalikult vähe sõltuvad.

Eksperiment õnnestus üle ootuste hästi ning varsti sai selgeks, et kasvatatavatest lammastest, kanadest, viljapuudest ja köögiviljadest jätkus rohkem kui küll, selleks et ka külalistele pakkuda. Peale seda on terve hulk linnainimesi igast Eestimaa nurgast kasutanud Viruna Turismitalu kui üht võluvat puhkepaika.

Ühes suurematest majakestest on end sisse seadnud perekond Tallinnast, ning kuigi enamus söögikordadest pakutakse peamajas, samuti võib kaasa võtta oma toidud, veinid ja muud joogid, kui võõrustajate poolt pakutavaga rahul ei olda. Käik sauna enne õhtusööki on eriti teretulnud osa puhkusest.

Taanlasest külalise jaoks, kes allakirjutanu näol armastab pigem india, mehhiko ja tai kööki, mõjub Viruna köök maitseainete poolest hämmastavalt lahjana. Kuid maitseainete lisamine toidule oleks peaaegu andestamatu, sest ma pole mitte kunagi söönud nii maitsvaid tooraineid. Mida muud on kapsas, grillitud lambaliha või metsamarjadest valmistatud tarretis, kui uskumatult rikkalike nüanssidega maitseelamust pakkuvad elemendid, mis Taani põllumajandustootmisest juba aastatid tagasi kadusid. Isegi tavaline põllul metsaservas kasvanud kartul maitseb jumalikult.

Viruna Turismitalu köök on ökoloogilise elustiili võrreldamatu saadik, kuigi õigluse mõttes tuleb ära mainida, et külalistele, kes on näljastena pikalt päevalt metsas tagasi saabunud, on toiduga kerge muljet avaldada.

Seiklused ja metsloomad
Muude aktiivsete tegevuste hulgas Viruna talus on võimalik osa võtta ka matkadest, mille eesmärgiks on metsloomade vaatlus; botaanilised ekskursioonid, mille käigus leitakse nii orhideesid kui ka teisi haruldasi lilli ja muidugi ka kanuuretked kõrgraba järvede tohutus labürindis, mis asuvad tunni-pikkuse tee kaugusel talu peamajast.

Selleks, et sinna ilusasse ümbruskonda jõuda, tuleb kõigepealt läbida pooletunnine sõit traktori järelkärus. Peale seda tuleb ületada jõgi mööda eelpool mainitud puutüve ning lõpuks tuleb matkata pool tundi üle rabamaastiku enne kui järvekallas nähtavale tuleb.

Kuigi teekond järveni on raske, on see pingutust väärt. Eriline rabamaastik on piiritletud kidurate okaspuude ning madala taimestikuga, mis koosneb samblikust, turbast ja huulheinast – putuktoidulistest taimedest, kes saavad hakkama toitainevaesel pinnal tänu sellele, et saavad lisa väikestest kärbestest ja sääskedest toitumisest.

Kõrgrabas on tüütutest putukatest mõnusalt tühjus, mis pole nii ainult tänu huulheinale. Rabajärved on tumedad tänu kõrgele huumuse ja parkaine sisaldusele, mis teeb vee hapukaks ning see takistab sääseparvedel seal elutseda, kuid samas pole see takistuseks rabajärve vee joomisel. Juulis ja augustis on vesi meeldivalt soe – 22-25 kraadi – ning mõnus suplus peaaegu maagilises looduses on unustamatu elamus.

Paiga muinasjutulist ja mütoloogilist ajalugu rõhutavad ka paljud võõrustaja poolt jutustatud lood soo üleloomulikest elanikest. Haldjatest, trollidest, elavatest puudest ja teistest fantaasiategelastest jutustatakse nii üksikasjalikult ja elavalt, samal ajal, kui aerud tasasesse vette sulpsatavad, nii et paratamatult tekib tunne, nagu oleks sattunud Grimmi muinasjuttudesse või mõnda „Sõrmuste Isanda“ peatükki.

Rändlinnud Matsalus

Igal kevadel ja sügisel koguneb Matsallu ja ka teistesse Eesti looduskaitsepiirkondadesse hulgaliselt ornitolooge. Eesti on üks olulisi peatuspaiku tuhandete sookurgede, hanede, luikede ja veelindude jaoks. Üksi Matsalut läbib aasta jooksul rohkem kui 300 000 rändlindu. Selline rabav vaade pole elamus mitte ainult ornitoloogidele. Ka paljud Eesti kured pakuksid enamusele taanlastest huvi.

Kurepesi on Eestis igal pool. Majakatused, laternapostid, küünid ja korstnad on tihti vallutatud iseloomulike okstest tehtud linnupesade poolt, millest võib vaid aimata linnupoegade siluette. Eestis ei kasutata põllumajanduslikke maid nii intensiivselt kui Taanis, nii et peale selle, et siin näeb veel kurgi ja teisi suuri linde, on siin võimalik ka aimu saada, milline võis olla elu varem Taani maapiirkondades. 


Tallinn ehib ennast

Kuigi reisi peamiseks eesmärgiks on loodust näha, ei tasu ennast Eesti pealinnas petta lasta. Tallinnas ehitatakse klaasist ja terasest moodsaid maju kohe kitsaste munakivist tänavate lähedusse, kust võib leida kivimaju, vahvärk-ehitisi ja ajaloolisi kirikuid.

Õnneks on vanalinna osa Tallinna kesklinnas „päästetud“, kuna see kuulub Unesco maailmapärandi nimistusse, mis tähendab seda, et tähtsaimad ehitised on sedasi tuleviku eest kaitstud. Tallinna vanalinn on ausalt öeldes ainulaadne. Nii hästi säilinud kooslust tornidest, tänavatest ja kirikutest mujal Ida-Euroopas ei näe.

Sel aastal kasvab Tallinna külastatavate välismaiste turistide arv kõvasti. Igal pool avatakse uusi restorane, hotelle ja poode. Linna ärimehed ja ametkonnad näevad innuga vaeva, et näidata Tallinna selle parimast küljest ning kirikutornid, katused ja fassaadid tehakse korda ja lüüakse läikima kui suur kuldmedal.

Tallinn on olnud populaarseks reisisihiks aastaid ning seda mitte ainult seetõttu, et asub ainult 1-tunnise katamaraanisõidu kaugusel Helsingist. See omakorda on tõmbenumbriks Soome ühepäevaturistidele, kes ei tule tutvuma niivõrd linna ajalooliste ja arhitektuuriliste vaatamisväärsustega, kuivõrd Eesti kaubandusega, kus valitsevad nende jaoks väga soodsad hinnad. Nt võib osta pudeli viina 50 EEK ja karbi sigarette 60-65 EEK eest.

Iseenesest võib Eesti madal hinnatase olla omaette argument siin puhkuse veetmiseks. Majutuse, restoranide ja transpordi hinnatase moodustab vaid 25-50% vastavatest hindadest Skandinaavias.

Side Taaniga

Taanlaste jaoks on Tallinnal üsna oluline tähendus. Taani lipp Dannebrog kukkus legendi järgi just Tallinnas taevast alla, kuid sellest eraldivaadatuna on selge, et Eestis on tunda tugevaid Skandinaavia mõjusid ning kahtlemata on Eesti Balti riikidest kõige skandinaaviapärasem. Tallinnasse ehitati Taani loss juba 1219. aastal, kui kogu Põhja-Eestit valitseti Kopenhaagenist. Taani mõju oli märkimisväärne kuni aastani 1346, kuni Taani müüs oma osa saksa rüütliordule. Tänapäeval on Taani poliitikud olnud ühed innukamad ja entusiastlikumad eeskõnelejad Baltimaade iseseisvuse poolt ning peale iseseisvuse saavutamist on Taani Baltikumi igakülgselt aidanud.

Täna toetab Taani muuhulgas Eesti keskkonnaorganisatsiooni ELF (Eestimaa Looduse Fond) läbi Taani organisatsiooni NEPC, mis saab vahendeid Ida-Euroopa riikide toetamiseks mõeldud ressurssidest. Eesmärgiks on aidata ELF-il suurendada keskkonnateadlikkust ja vastutustunnet loodusesse Eesti elanikkonna seas.

NL-ajal polnud demokraatlik osalus ja kohalik vastutus au sees ning eestlastel on vaja harjuda mõttega, et nüüd otsustavad nad ise oma tuleviku eest. Üheks projekti eesmärgiks on luua kohalikke initsiatiivgruppe looduskaitse edendamiseks läbi turismi. Peale looduskaitsealase tegevuse on ELF ka üks edukamaid loodusreiside korraldajaid nii kohalikele kui välisturistidele. ELF-i hea kohaliku ümbruse tundmine ning rahva heatahtlikkus organisatsiooni suhtes kindlustavad turistidele ligipääsu parimatesse looduskaunitesse piirkondadesse Eestis. Samamoodi on sedasi võimalus kohata värvikaid inimesi, nagu seda on Mart Vahtel Viruna Turismitalust.

ELF-i turismikoordinaator Jüri-Ott Salm teeb juba koostööd reisikorraldajatega Inglismaal, Soomes ja Saksamaal ning satub ka tihti Taani.

08.08.2004. Carsten Broder Hansen. Politiken.

Eesti puutumatus looduses
Võlla raba pahupidi pööratud maailm.
Viruna parun veristab lambaid ohvrikivil
Viruna maailm
Viruna paruni rabamatk meenutab muinasjuttu
Ringis hakkavad haiged kohad surisema...
puuslik
üles